Gorilla

From Wikipedia

Gorilla (mtundu wa Gorilla) ndi anyani odyetsa omwe amakhala m'nkhalango zapakati pa Africa. Ndiwo anyani akuluakulu kwambiri. DNA yake ili ndi mapaundi 3,041,976,159 omwe amakhala ndi ma protein 20,962 okhala ndi ma exon 237,216.[1] DNA yake ndi 97-98% yofanana ndi munthu, pokhala yoyandikira kwambiri pambuyo pa mitundu iwiri ya chimpanzi.

Dzina[Sinthani | sintha gwero]

Wasayansi waku American komanso wamishonale a Thomas Staughton Savage anali woyamba kufotokoza gorilla wakumadzulo, yemwe adamupatsa dzina loti Troglodytes gorilla,[2] mu 1847 kuchokera ku zitsanzo zomwe zidapezeka ku Liberia.[3] Dzinalo limachokera ku liwu lachi Greek γορίλλαι (gorillai),[4] kutchula "fuko la akazi aubweya",[5] komanso idasankhanso amuna okhala ndi mahatchi omwe, onyamula zounikira, kumenya zombo, kuzunza ndi kugwiririra azimayi omwe amalinyero amawapatsa, ofotokozedwa ndi Hannon the Navigator.

Zokhudza thupi[Sinthani | sintha gwero]

Nyani wam'mapiri waku Eastern akudya

anyani ambiri amayenda onse anayi. Mapiko awo akutali kwambiri kuposa awo akumbuyo ndipo amafanana ndi mikono, ngakhale amagwiritsidwanso ntchito ngati njira yothandizira akamayenda. Amuna ali pakati pa 1.65 ndi 1.75 m wamtali, ndipo amalemera pakati pa 140 mpaka 200 kg.

maumboni[Sinthani | sintha gwero]

  1. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22398555/
  2. Müller, C. (1855–61). Geographici Graeci Minores. pp. 1.1-14: text and trans. Ed, J. Blomqvist (1979).
  3. https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1002/evan.20203
  4. https://web.archive.org/web/20170314000332/http://www.shsu.edu/~his_ncp/Hanno.html
  5. http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0057%3Aentry%3D*go%2Frillai