Mpundu

From Wikipedia
Zipatso ku Lusaka Zambia

Mpundu (Bambara: Tutu; Chiyoruba: Idofun) ndi mtengo wobiriwira nthawi zonse ku Africa, womwe umapezeka m'malo osiyanasiyana opanda mitengo nthawi zambiri m'malo opanda madzi okwanira pansi. Imadziwikanso kuti mapundu kapena mobola plum pambuyo pa chipatso, chomwe chimawoneka ngati chokoma ndipo chimapangitsa mtengowo kutetezedwa ndikadula mitengo kuti ikalime.[1]

Amakula ku Guinea Savanna dera la West Africa kuchokera ku Senegal kupita ku Chad kenako nyengo yamitengo kudutsa Equator kudutsa Kenya ndi kum'mawa kwa kontrakitala ku Miombo kudera lamapiri ku Zambia ndi Zimbabwe. Kufikira kwake kwakummwera ndikutali chabe kwa malo otentha ku South Africa, pafupifupi 25 ° S.

Mawonekedwe[Sinthani | sintha gwero]

Pamaso pa mtengo waukulu umasinthasintha mawonekedwe ake. M'madera omwe kumagwa mvula yambiri (pafupifupi mamilimita 1,000 (39 mu) kapena kupitilira chaka chilichonse) imakula mpaka kukula kukula kwake pafupifupi 20 mpaka 20 metres (66-72 ft) yokhala ndi korona wozungulira 20 metres (66 ft) kudutsa. Nthambi ndi zolemera ndipo zimatha kugwa kapena kukula, ndikupatsa mtengo mawonekedwe. Mvula ikakhala yochepa imakhala yotengera bowa ndipo nthawi zambiri imakula mpaka 15m kokha. Itha kukhala yodziwika bwino komanso pamalo okwera kwambiri kum'mwera pakati pa Africa nthawi zina imakhala mtengo waukulu kutchire mumtunda wamtunda womwe dothi lake ndi losavunda bwino ndipo limatha kupaka miyezi ingapo pachaka.

Zogwiritsa[Sinthani | sintha gwero]

Chomera chachikhalidwe ku Africa, chipatso chodziwika bwino ichi chitha kupititsa patsogolo chakudya, kuwonjezera chitetezo cha chakudya, kulimbikitsa chitukuko chakumidzi ndikuthandizira chisamaliro chokomera nthaka. [2] Matabwa ndi ovuta komanso ovuta kugwira ntchito koma mwatsoka sakhala cholimba motero amagwiritsidwa ntchito pang'ono, ngakhale amapangira makala abwino. Komabe, mtengo waukulu wa mtengowo ndi chipatso chokoma, chomwe chimawoneka koyambilira nyengo yachilimwe ndipo chimatha kukololedwa kupitilira miyezi itatu kapena kupitilira apo. Amagwiritsidwa ntchito akamwe zoziziritsa kukhosi ndipo kernel imakhala ndi mafuta ambiri. 3 zamkati zopondaponda ndizophatikizira mu zakumwa ndipo popeza zimatsukidwa bwino, zimagwiritsidwanso ntchito kupanga zakumwa zoledzeretsanso.[3]

Amagwiritsidwanso ntchito pochiritsa chikhulupiriro ndi matchalitchi ena aku Zimbabwe.

Zolemba[Sinthani | sintha gwero]

  1. Coates Palgrave, K. (1997). Trees of Southern Africa. Struik Publishers.
  2. National Research Council (January 25, 2008). "Gingerbread Plums". Lost Crops of Africa: Volume III: Fruits. Lost Crops of Africa. 3. National Academies Press. ISBN 978-0-309-10596-5. Retrieved July 25, 2008. Unknown parameter |chapterurl= ignored (help)
  3. Storrs, A.E.G. (1979). Know Your Trees. Zambia Forest Department Publishers.

Parinari curatellifolia

  • van Wyk, B. and van Wyk, P. 1997. Field Guide to trees of South Africa. Struik, Cape Town