Nkhunda za njiwa

From Wikipedia
Kudyetsa paki

Nkhunda za njiwa (Columba livia domestica), zomwe zimatchedwanso nkhunda za mzindawo, njiwa za mumzinda, kapena njiwa zapamsewu[1][2] 'ndi nkhunda zomwe zimachokera ku nkhunda zoweta zomwe zabwerera kumtchire. Nkhunda yamkuntho inayamba kulengedwa kuchokera ku nkhunda zakutchire, zomwe zimakhala kumapiri ndi mapiri. Thanthwe (mwachitsanzo, "zakutchire"), nkhunda zoweta, ndi zowomba ndizo mitundu yofanana ndipo zidzasakanikirana mosavuta. Nkhunda za njiwa zimapeza zitsulo za nyumba kuti zilowe m'malo mwa nyanja, zimasinthidwa kukhala mizinda, ndipo ziri m'matawuni ndi mizinda yambiri padziko lapansi. Chifukwa cha luso lawo lopanga mankhwala ambiri, kuphatikizapo chiwonongeko cha mbewu ndi katundu, njiwa zambiri zimaonedwa kuti ndizovuta komanso zowonongeka, zomwe zimatengedwa m'matauni ambiri kuti zichepetse chiwerengero chawo kapena kuzichotseratu.

[3] Chifukwa cha luso lawo lopangira mankhwala ambiri, ndi kuwonongeka kwa matenda, kuphatikizapo mbeu ndi katundu, nkhunda zimayesedwa kuti ndizovuta komanso zowonongeka, ndi njira zomwe zimatengedwa m'matauni ambiri kuti zichepetse chiwerengero chawo kapena kuzichotseratu.

Mabuku[Sinthani | sintha gwero]

  • Levi, Wendell (1977). The Pigeon. Sumter, S.C.: Levi Publishing Co, Inc. ISBN 0-85390-013-2.
  • Johnston, Richard F.; Janiga, Marián (1995). Feral Pigeons. Oxford University Press. ISBN 978-0-19-508409-2.

Zolemba[Sinthani | sintha gwero]

  1. Nagy, Kelsi, and Johnson, Phillip David. Trash animals: how we live with natures filthy, feral, invasive, and unwanted species. Minneapolis (Minn.), University of Minnesota Press, 2013.
  2. Blechman, Andrew D. Pigeons: The Fascinating Saga of the World’s Most Revered and Reviled Bird, St Lucia, Qld., University of Queensland Press, 2007.
  3. "Why study pigeons? To understand why there are so many colors of feral pigeons". Cornell Lab of Ornithology. Archived from the original (Web Article) on 2008-06-12. Retrieved 2008-01-06.